Kõik mis on olnud, kõik mis on hetkel, üldse mu hiljutine, enamustele kauge ja võõras, elu, tegemised, emotsioonid, tunded jne.. kirjeldamatu, päriselt. Kuidas mul läheb? Ma ei tea. Peaksin vist vastama, et jah, läheb hästi küll. See, et ma kahtlen, ei tähenda, et midagi halvasti on. Eks mõned sündmused ja asjad võiksid vist tõepoolest olemata olla. Aga samas, kõik kes ja mis mu ellu on tulnud ja mis sellega kaasnenud on ja siiani käsikäes käib, see on nii palju mulle andnud, nii positiivset kui ka negatiivset, palju häid, suurepäraseid emotsioone ja halbu ka. Nii paljud mõtted, seisukohad, hoiakud on nii segaseks muutunud. Mõtlen päris palju teisiti. Tähendab, kõik vana on ka alles, aga on väga palju uut, mis mu tohutult segadusse ajab. Ma ei tea kas, millal, kuidas, mida jne ma tahan. Ekslen igas asjas, igal pool. Ma ei tea mida arvata, kuidas tegutseda. Ühesõnaga, kogu elu mu ümber on nii väga segamini ja mina segaduses.Üsna ümar jutt.. et millest siis täpsemalt jutt käib? Kõige kohta, päriselt ka. Ei pea ma silmas ainult suhteid, ei pea ma silmas ainult kooli jne. Kõik, täielikult kõik. Ehkki mu sees on päris palju kurbust, pettumust, soove millegi järgi, mida ma ei saa, valu, segadust.. ma olen täielikult rahul sellega, kus ja kes ma praegu olen. See peaaegu pool aastat on mulle tohutult palju andnud. Mul on metsikult tore ja põnev aeg. Olen õnnelik, et mind ümbritsevad just need inimesed. Ma ei oska neid ära tänada.

Mul puuduvad kindlad seisukohad ja eesmärgid elu suhtes. Olen avatud absoluutselt igasugustele asjadele. Ootan, et ma jõuaks sinnani, et saaks öelda "see ongi see". Või noh, mis ootan..naudin seda teekonda sinnani sajaga.

Eelmise postituse lood peaksid olema selle postituse all, aga pole hullu, saab siia ka mingi eppari. Mussi on palju ja head, iseasi paljud sellest aru saavad. Aga bass alati põhja ja rahvas ümber ja tuju tegijale kohane, lood on kõik sellised.