Seni oli kõik normaalne kuni ma arstile läksin :D Koolis mängisime Uduga jälitajaid ja detektiive, no suht inside värk, rohkem ei süvene :D Arstide teema oli omaette tragöödia, aga tol hetkel ajas mind kõige rohkem närvi see, et mitte keegi ei tulnud mulle järgi :D Isa viis mind sinna, ise läks ära. Kui mul kogu jama lõppes, helistasin isale, see oli ei tea kus ja mögises midagi ja närvas, tal oli midagi juhtunud :D Helistasin emale, tüüp istus juuksuris, kusjuures eelmine päev leppisime kokku, et läheme natuke peale kahte sunoreki. Kell oligi kaks läbi, küsisin, et no millal sul lõppeb juuksur, ema : no ma just tulin, juuksur ütles, et mingi poolteist tundi. MINGE METSA. Nii passisin ma üle poole tunni kuskil puru haiglas :D Igasugused karvased ja sulelised käisid mööda, mõni oli ikka eriti hirmus :D Lõpuks kunagi tuli isa ikkagi järgi, viis mu Kasparisse, käisin ise sunorekis, ajasin asjad joonde ja siis läksin õppesõitu, peale seda PP kool. Võimlemise jätsin vahele, pakilised asjad tulid vahele :D Õhtul käis Kristiin siin, laulsime ja mängisime.