Armastus on nagu meelemürk. Kõigepealt tekib vaimustus täielikust andumisest. Pärastpoole, järgmisel päeval, tahad sa veel. Sa ei ole veel sõltuv, aga sulle meeldib see tunne ja sa arvad, et suudad olukorda endiselt ohjes hoida. Mõtled armastatust kaks minutit ja siis unustad ta kolmeks tunniks.
 Siis aga vähelhaaval harjud sa selle inimesega ja hakkad temast täielikult sõltuma. Nüüd mõtled temast kolm tundi ja unustad ta kaheks minutiks. Kui teda ei ole, tunned ennast nagu sõltlane, kes pole vajalikku annust saanud. Ja täpselt nagu sõltlased varastavad ja alandavad ennast, et seda saada, mida nad vajavad, oled sina valmis tegema armastuse pärast ükskõik mida.