Wednesday, January 18

No tere! Eile teisipäeval kooli ei jõudnud. Selles võib süüdistada ainult Michaeli, kelle tõttu ma nii kaua arvutis istusin ja jutt ei tahtnud üldse otsa saada. Aa, kell kaks siiski käisin, arenguvestlusel :D Tuleb välja, et polegi enam kuhugi areneda. Käisin eile kossu trennis ka, arvatavasti jäi see viimaseks korraks :D Õhtu möödus kohutavalt. Mu pea pole iialgi nii kõvasti valutanud. Siis läks süda pahaks. Siis läks igalpoolt valusaks ja pahaks ja ei saanud üldse enam midagi aru. Olin voodis ja mõtlesin, et hakkan surema, päriselt ka no :D Rohud ei mõjunud. Aga siis peale mitut tundi piinlemist lõi paugupealt täiesti selgeks. Tuju oli hea ja energiat oli liiga palju ja kõik oli korras. Ei tea mis minuga toimub :D
Täna esimesse tundi ei jõudnud. Teises ja kolmandas käisin. Mata KT oli, ei läinud hästi, aga mul nii pohhui ka, sorri :D Kui klassist välja läksin, siis ilma et kellegagi arutanud oleksin või kt lehte uuesti vaadanud, lõi mulle mitu asja pähe, mis valesti panin. Mingid kõige lihtsamad ja mõttetumad asjad, aga no juhtub. Mul oli üldse väga keeruline juba seal kt ajal. Mõtted olid nii laiali kui vähegi said ja ülesannete lahendamisele ei suutnud neid kuidagi suunata. Aga no mis see mõni neli ikka teeb.
Peale matat läksime Taivo poole, sõime passisime. Kell kaks läksin kooli tagasi, käisin rääkisin mõndade õpetajatega. Eksamite asjus. Mis ma siis teen? RIIGIEKSAMID: Eesti keel, inka, mata. KOOLIKAD: bioloogia, kehka. Eelmine aasta olin kindel, et teen esta, inka, mata, bioloogia ja keemia. Kõik riigieksamid. Ma ei teanud kas ma tahan õppida matemaatikaga või keemiaga seotud asju. Aga see sai mulle lõpuks kuidagi siiski selgeks, et jääb matemaatika. Ja vaja lähebki mul vaid neid eksameid, mis ma valisin (riigieksamid). See aasta mõtlesin siiski vahepeal, et teen bioloogia riigi oma ka. Sellepärast, et nagu huvitav, kuidas läheb jne. Aga siis ikkgi otsustasin, et milleks vaja mul niisama teha mingisugust eksamit, millest mul pärast niikuinii tolku pole. Ja kui ma selle valinud oleks, siis ma oleks ikkagi õppinud seda, sest ma ei suuda nii, et teen midagi, aga keskmiselt. Kui juba, siis täiega. Ent see oleks mõjutanud minu jaoks kõige tähtsamate ainete õppimist. Ma pühendun täielikult nendele ainetele, millest kõik mu edasine sõltub.
Otseloomulikult lobisesin veel Pentliga ja neljase bussiga koju. Kell kuus pean tantsima minema, see on kohutav, päriselt ka.

* Ma ei näe midagi. Mul on prillid, aga ma ei viitsi neid kunagi kaasas tassida ja siis muudkui kissitan ja rikun oma silmi veel rohkem.

No comments:

Post a Comment