Ma ei ole kaks viimast päeva midagi kirjutanud, sest mul lihtsalt pole aega. Ja ega mul midagi erilist pajatada poleks ka, sest ma olen koguaeg õppinud. Pühapäeval tundus olukord eriti lootusetu, aga nüüd.. kell 1 öösel tundub, et asjad hakkavad vaikselt sujuma. Sain oma suurima õuduste unenäo just valmis. Homne on vaja veel ära kannatada ja siis on kõik tehtud, korras. Täpsustaksin seda, et minu õppimine ei ole selline, et "õh jääks juba pähe, tahaks selle kolme ära saada". Ma ei peaks üldse vaeva nägema, mul oleksid niisama neljad ja kindlasti viisi ka, aga ma pole rahul nii. Minu õppimine on selline, et teen ja üritan maksimaalselt. No olgu, vahel on väga savi lihtsalt :D Aga kui ma midagi juba teen, siis täiega ja annan endast parima. Milleks muidu üldse teha?