Täna oli bioloogia koolieksam. Eile õhtul mõtlesin, et hakkan õppima. Siis Kööbs arvas, et jube õige aeg oleks muusikat üli valjult kuulama hakata. Tema tuba on minu toa all täpselt. No ja siis emaga oli ka palju rääkida. Kell 1 sain magama, aga õppimisest ei midagi :D Täna läksin hommikul kohe kooli.  Õppisin kaks tundi. Kell kümme hakkas eksam. Sain viie, maksimumist jäi 1 punkt puudu. Ma olen bioloogiat ilusti õppinud alati, sellepärast oligi lebo. Eksamit oli aega teha kolm tundi, mul läks 20 minutit :D No see-selleks.
Peale seda olin kodus natuke ja siis läksime Taivo ja Keiuga Jõhvi, nad mängisid piljardit. Siis läksime Narva, kinomäkk. Vaatasime mingit õudukat :D "Tšernobõli päevikud". Tegelt see poldki nii õudne, aga no ikkagi, ma kartsin, Taivo ka :D

Picasasse tuleb vahepeal uusi pilte ka :D
https://picasaweb.google.com/116372957561898715893/May29201203?authkey=Gv1sRgCJ6Fy-Db_NGVsQE

*Teed joon suure koguse suhkruga.

Neljapäeva hommikul läksime Taivo vanematega Tallinna. Taivo sai ülikonna. Me Taivoga jäime Gerttu-Keithi poole ööseks, reedel nelja ajal tulime kõik koos koju. Tegime sauna särkivärki. Õhtul rääkisime Muriga minu pool juttu. Laupäeval olin Toilas. Grillisime ja ma ei mäletagi mis veel. Õhtul vaatasime Eurovisiooni. Täna olen suht niisama olnud.

Mul oli vaja igasugu asju osta, aga mitte midagi ei saanud, tühjus.

 Lühkarid, Stradivarius 26€

Sain niisama, Gerttu andis mulle.

Teate, tegelikult on ikka päris jamasti selle mata eksamiga. Vaadake teises pooles on kaks 20 punkti ülesannet, aga sa pead valima, et kumma teed ja selle ül numbri ühte kasti kirjutama. Paar päeva tagasi tuli meelde, et ma ei kirjutanud. Tavaliselt on riigieksamitel nii, et kui midagi sellist tegemata jätad, saad automaatselt null punkti. Mõtlesin, et äkki seal ikka kuidagi teevad nii, et vaatavad millist ülesannet ma lahendasin ja siis ikka annavad punktid ära. Uurisin seda asja, ei vaata ega anna nad midagi. Täiesti pekkis, ma ei taha neid eksamitulemusi teada, tegelt ka :D Tra mida ma teen selle 50 punktiga seal matas, NIII NIII FAKING MASENDAV!!!!!

* Ma üldse ei tea mida kirjutada, sest iga mõte mis pähe tuleb, tundub nagu ma oleksin seda siia kirjutanud. 

pantheri seiklused

Ärkasin peale kümmet. Mul oli vaja kooli minna, bioloogia pärast. Ema ega isa kodus polnud ja ei tahtnud kedagi tülitada ka, niisiis mõtlesin, et lähen rattaga. Rattad terve talve keldris olnud ja kummid tühjad. Kuna Panther on tunduvalt vanaaegsem jalgratas, kuid selle eest väga mugav, siis otsustasin sellel kummid täis pumbata. Võtsin julguse kokku ja läksin keldrisse. Üritasin seintest võimalikult kaugel olla ja silmad hoidsin pilukil, et võimalikult vähe neid jubedaid ämblikke näha, kes seinal või laes ripuvad. Meie boksi juurde jõudmiseks pean ma kolm korda lülitit vajutama. Lülitite ümber on ämblikuvõrgud ja ma ei tea mis kõik veel. Sain hakkama, jõudsin enda kuurikesse. Tükk aega uurisin ratast, et ega selle küljes mõni ämblik või võrguke poleks. Siis otsisin suurt pumpa. Selles meie boksis või asjas tuld pole. Ühe elektrilise laternaga näitame valgust, siis natuke midagi näeb.  Viimaks nägin seda pumpa kuskil nurgas asjade all, ühe pika toruga surkisin selle enda juurde ja uurisin, et ega midagi küljes pole, ei olnud, Panin pumba Pantheri korvi ja panin kiiruga ajama sealt keldrist. Tuled jätsin muidugi igal pool põlema, mu närvid olid niigi läbi, hakka veel uuesti oma kätt kuhugi ämbilkuvõrku toppima.
Üritasin siis pumbata. Väljas oli tuul, mul oli lühike lendlev kleit seljas. Läksin tuppa ja vahetasin ära, muidu tagumik paljas. Pumpasin ja pumpasin, aga kummid kohe üldse ei täitunud :D Tundus, et see pump ei sobi sellele käulale. Õde muudkui kaagutas akna peal. Ütles, et tema pumpas väikse pumbaga ja sai täis. Viisin suure pumba tuppa ja tahtsin väikest. Toas seda polnud, järelikult KELDRIS. Läksin jälle keldrisse :D tuled põlesid õnneks. Ei pidanudki kaua otsima, kohe ukse juures pea kohal mingi ääre peal oli see pump. Pumba kõrval oli ämblikuvõrk, kus oli suur valge ämblik :D:D ta polnud mingi tilluke, ta oli tegelt ka ikka mõnusalt huge. Teisel pool pumpa oli tihe võrk, kuid ämblikut näha polnud. Juhe oli koos, mis ma siis nüüd teen?? Mõtlesin, et helistan õele, et tulgu võtku ära. Levi pole seal keldris. Ei viitsinud üles ka kõndida. Leidsin ühe sobivad asja, millega see pump kätte saada ilma, et oma kätt sinna toppima peaks. Kogusin julgust, järsku kuulsin üldse mingeid imelikke samme. Hea et hulluks ei läinud seal. Nüüd tegin ruttu-ruttu, tõmbasin selle pumba kolinaga alla, võtsin kätte ja panin jooksuga minema, ma ei pannud enda keldriustki lukku, rääkimata tulede kustutamisest :D Hakkasin uuesti pumpama, õde tuli ka välja. Algul võtsime selle kõige pealmise korgi maha. Pumpasime, mitte midagi ei muutunud. Siis keerasime ühe asja veel maha ja pumpasime uuesti, SAIME TÄIS!! Ma teadsin, et kui nüüd see pumba ots sealt ventiili pealt ära võtta, siis hakkab susisema ja peab ruttu kinni panema. Ütlesin õele, et kui hakkad pumba otsa ära võtma, siis ütle. Tüüp võttis küljest ära, aga midagi ei öelnud. Kolme sekundiga oli kumm täiesti tühi :D:D Õde läks tuppa. Ma proovisin veel natukene aega, tulutult. Mitu korda veel helistasin isale, isa ei suutnud ära imestada, et kui lambad me oleme ja ütles, et tuleb kohe koju. Läksin tuppa, rattas jäi minust sinna õue vedelema, kummid tühjemad, kui nad algul olid :D Mitu korda lendas Panther tuulega külili ka. Isa tuli koju, tõi palju mureleid ja maasikaid, pumpas kummid täis. Aga isa tuli ju koju, seega ma ei pidanud rattaga minema ja isa viis mu kooli :D Panther on siiani ilusti maja ees. Voka võlu, vedelegu kolm päeva seal õues, keegi ei võta. Sülitasin nüüd kolm korda üle vasaku õla.. :D

* Ma ei oska rattakummi täis pumbata.

No täiega nõme ikka, mingid lollid laulud said edasi.

2, 4, 7, 13 tuleb praegu meelde, mis oleks võinud saada. Taani vähemalt sai ka.

Istusime emaga suures toas ja vaatasime Eurovisiooni. Ta tahtis õele helistada, võttis enda telefoni pihku ja uuris seal tükk aega. Lõpuks annab telefoni minu kätte ja ütleb, et kuule vaata Taivo saatis sõnumi. Sõnumi sisu oli, et armastan sind musi! Ja saadetud minu emale. Veids feil vist :D Helistasin Taivole, räägin, et tead ka kuhu smsi saatsid v :D Tüüp pidi otsad andma. Aga no ta on oma emale ka midagi kahtlast saatnud ja võtnud telefoni vastu "jaa musi", tegelikult ta oma ema helistab.

Reedel käisin koolis nii palju, et proovisime Keiuga ketast heita, oda visata, kuuli tõugata jne. No teisipäeval läheme Iisakusse võistlustele ja siis proovisime järgi, et mis alad valime :D Õhtul oli Voka rahvamajas kontsert, tantsisime kolm tantsu ja laulsime ka natukene. Laupäeval läksin Peipsi. Olime ema ja ta sõbrannaga rannas. Üritasin õppida ka midagi. Õhtul tulime koju. Olime Taivo pool, sõime suitsukala ja grilli.
Homme on mata eksam. Midagi rõõmustavat pole. Mul pole hea seis. Ma pole teatud asju absoluutselt teinud. No eksam koosneb kahest osast, kes ikka teab eks. Esimene pool on täitsa savi, kõik okei, korras. Aga teise poolega on pekkis. Me tegelt ka Toovisega ei teinud neid ülesandeid, mis oleks pidanud :D Pentli juures käies enamasti lobiseme terve aja. No natuke jõudsime lahendada ka, aga need on sellised teemad ja ülesanded, et kahe ülesande lahendamine on põhimõtteliselt sama mis mitte midagi. Proovieksamil sain 85 punkti. Seal kuidagi vedas, olid sellised teemad ja ülesanded, mis sobisid ja lebod. Aga ma ei kujuta ette, mis homme saab. Aga no saab mis saab. keep your fingers crossed


* Mulle ei meeldi kaarte mängida.

Ma ei tea kas keegi ootas või mitte, aga Venemaa reisist ma rääkida ei viitsi. Igaljuhul, laupäeva õhtul, kui koju jõudsin, hakkasin kohe magama. Seda mida ma pühapäeval tegin, ei mäleta. Esmaspäevast ja teisipäevast ma ka mõelda ei jaksa. Täna hommikul käisin korraks koolis. Siis läksime Taivo poole. Molutasime niisama, käisime Jõhvis, ostsime ribisid ja grillisime. Kella kaheks läksime kooli, et Pentli juures veidike matat teha. Ribisid jäi täiega üle, panin karpi, et kaasa võtta ja siis süüa neid koolis. Tulin autost välja, mul oli nii palju asju käes ja siis ribikarp kukkus maha. Kaas lahti ja ribid asfaltil :D Panin ruttu karpi tagasi. Pentli juures tegin karbi lahti ja polnud neil häda midagi, pistsime Pentliga kahepeale nahka kõik :D Viie ajal käisin jooksmas ja jõukas. Nüüd natukene aega tagasi käisime Taivoga Jõhvis Selveris ja Aromas ning nüüd oleme minu juures, passime.

* Mu lemmik näts on Orbit white fruit.

Täna läksin kell pool üks kooli. Passisin veids niisama ja tegin isegi matat :) Peale kooli käisime Raksiga Selveris mulle Venemaale toitu kaasa ostmas. Peagu tulin pesemast, hakkan asju kokku panema. Nelja aeg hommikul sõidame välja.

INGLISE KEELE EKSAM

Mul ei läinud hästi. Eksam oli raske. Isegi kõige targemate jaoks oli raske. Meie proovieksam oli koostatud eelmise aasta eksami ülesannetest. See oli väga palju lihtsam, väga. Siin ja seal oli räägitud, et tänavune inglise keele eksam tuleb raske, tuligi. Mitte ainult mina ja mu klassikaaslased ei arva nii, vaid üle Eesti räägitakse sama juttu.

Esimene osa: kirjutamine (aega 1h 30min)
Meile sattusid kiri ja report. Kirjaga oli selline lugu, et seda pidi kümme minutit uurima, et üldse sotti saada, et mida tegema peab. Lühidalt ülesandest: Leidsin internetist kuulutuse mingi reisifirma kohta. Mul on plaanis minna Inglismaale reisima. KÜSI FIRMALT SOOVITUSI. Siis oli selle firma plakat. Kirjas oli, et me planeerime sulle reisi vms, ANNA MEILE TEADA järgmistest asjadest..ja siis seal olid märksõnadega grupi suurus, eelarve, aeg, kohad kuhu minna, mida teha jms.
Nüüd tekib küsimus, et kas ma pean küsima, nagu tööülesanne ütleb, nende märksõnade kohta, et kui suur võiks grupp olla ja et mida seal teha võiks jne. Või ma kirjutan ise, et mitu inimest tuleb, kui suur on mu eelarve, mida näha tahaksin jne. Ma tegin seda viimast varianti. Aga no hea nali, pool Eestit kirjutas ühte moodi, pool teistmoodi. Mõned õpeajad ütlevad, et ühte moodi oli õige, teised jällegi, et teine variant on õige. VÕTA NÄPUST! Ja nüüd on jutud, et võib-olla loetakse mõlemad õigeks, kuna selline jura oli kokku tehtud, eks näis.
Report oli selline normaalne. Kuna selle kirja üle pidi nii kaua mõtlema, siis ajaga võis täitsa probleeme tulla. Ma jõudsin üsna täpselt.

Teine osa: kuulamine, lugemine, grammatika (aega 2h 15min)
Kuulamisosa ülesandeid oli kolm. Esimesed kaks olid täitsa head. Kuigi mul selle kuulamisega ikka igasuguseid jamasid :D Ma saan aru millest räägitakse, peaks ümberjutustuse tegema, ideaalselt teeks. Aga et milline kolmest variandist kõige õigem vastus on, no ei tea :D Aga vot kolmas kuulamine. Avatud lünga ülesanne. Ta rääkis väga kiiresti, see selleks. Aga kogu informatsioon tuli nii jutti, ent mõnesse lünka pidi väga pika vastuse kirjutama, sest oli küsimus vms. Ja siis ei jõudnudki üldse ära kirjutada, juba järgmine asi jne. Jällegi, üldine arvamus eksamitegijate poolt, et see ülesanne oli väga metsas. LUGEMINE, Issand halasta. Kolm lugemistesti. Lugemine oligi vist kõige raskem osa. Kui endast rääkida, siis lugemine tuleb mul tavaliselt kõige paremini välja. Aga vot.. need tekstid olid üle mõistuse pikad ja nendesse süvenemine oli väga raske. Et ühte lugemist korralikult uurida ja puurida tahaks umbes 20-30 min, sest seal oli päris palju sellist keerulist ja spetsiifilist sõnavara ja no keeruline jälgida seda teksti. Aga siis vaatad seda aega ja mõtled, et MA EI JÕUA JU. Kuulamise jaoks on ette nähtud pool tundi. Siis jääb aega alla kahe tunni, et teha lugemised ja grammatika. KAMMOON. Ja siis ma põhimõtteliselt lihtsalt loobusin. Üks lugemine oli jälle täielik kirves. Ma nagu lugesin, aga et aru saada, et milline siis ikka kõige paremini vastuseks sobib, LÄHEB AEGA, kaua. Enne kui aeg hakkas täis saama, siis ma vaatasin kõik ülesanded üle, et mis tegemata on. Vaatasin, et no igal pool mingid tühjad kastid veel. Nii, mis üle on, E, F ja I. See siia, see sinna, see tänna. SUVALT LIHTSALT. Sellepärast on see inglise keele eksam üks ütlemata loll eksam, et iga lammas võib selle kogemata imeheadele puntkidele teha, sest üle poole eksamist on valikvastused :D Äkki mul ka joppab, võiks ju. Grammatika osa. Kahtlased ülesanded olid, keeruliseeeed.. Ja üks viimane oli jälle mingi eriti kirves. No ma ei tea, kui enne teadsin, et 70-80 punkti juurde see tulemus läheb, siis nüüd soovin, et ikka läbi saaks :D

Kolmas osa: suuline
Natuke sellest ka, kuidas asi käib. Kõigepealt on monoloog. Valid ühe sedeli, seal peal on üldine teema, kas:

Environment, English speaking countries, Hobbys and culture, Education and jobs, Friends, family. No midagi on puudu ja midagi on vahetuses, aga kuidagi nii need on :D Ja siis iga teema all on mitu erinevad varianti. Võtad laua pealt ühe sedeli ja saad mingi lausekese, sul on kolm minutit aega märkmeid teha ja siis pead kaks minutit rääkima. Nii palju on teemasid, millest 2 minutit järjest on lasua võimatu normaalset juttu ajada. Neid teemasid vaadates võib tunduda, et ah mis siis on, normaalsed ju. Kes sellega veel ise kokku puutunud pole, siis ükskord, kui sinnamaani jõuate, et peategi kakas minutit mõistliku juttu rääkima teemadel globaalne soojenemine on müüt, see on loomulik, et looma liigid välja surevad või et loodus ise on süüdi keskkonna probleemides, siis saate aru, et see monoloog võib täielik pask olla. Täiega oleneb, millise teema sa eksamil saad. Need raskusastmed pole üldse võrdsed. Tihti on nii, et sul peavad lihtsalt väga head teadmised olema, et üldse midagi rääkida selle teema kohta, no ja siis veel inglise keeles. Mõnel veab, ta saab teema, mis on talle väga südamelähedane ja tal on selle kohta väga palju öelda. Teine jälle saab teema, millest ta kunagi midagi kuulnudki võib-olla pole. 

Tänased teemad olid:

• Some people say you haven´t really seen England when you´ve only been to London.
• that you always have to be friendly when coummunicating with others.
• that it is important to speak your mind in every situation.
• that it´s dangerous to communicate with everyone.
• that commercials are better than TV shows.
• it´s important to stay positive in all situations.
• that constant good weather is boring.
• that everyone can write a book in their life.
• that everyone should use a electric cars.
• that you don´t need good education to be successful.
• that two cultures enrich each other.
• it is good to have cultural contacts between two countries.
• that everyone take responsibility for their friends actions.
• that two cultures can´t work together.
• that university education is not necessary.
• that the american culture is the best.

Mul oli "Some people say that it is important to speak your mind in every situation". Mul ei olnud mitte kui midagi tarka öelda selle kohta, ajad siukest pläma..perekond, sõbrad, mis sellega seotud on nagu aga koguaeg see jutt nii jama ja kuiv, mingeid erilisi ja normaalseid mõtteid lihtsalt ei teki. Ma oleksin väga-väga tahtnud teemat "Some people say that everyone can write a book in their life." Ja siis ma oleks ka täiega omadega mäel olnud, kui oleksin saanud "Some people say that you don't need good education to be successful." Ja üldse, ma lootsin väga saada education and job teemat. Need istuvad mulle hästi.

Edasi läks mul kõik väga hästi, küsis küsimusi, vastasin. Küsimusi küsib selle sama suure teema kohta, mille said. Mul siis see friends, relations, blabla. Ja kolmas osa läks ka hästi. Sul on ees paber. Seal on kirjas, et keda õpetaja mängib. Tavaliselt käis kuskil üritusel vms. Sul on ees igasugused märksõnad, nt. aim, date, type, location, competitions, frequency, philosophy, personal experience ja no neid võibki loetlema jääda. Ja siis pead ise õige küsimuse esitama ja õpetajal on võti ees ja vastab sulle. 

Ma sain 18 punkti. See ei ole halb tulemus. Ma oleksin selle tulemusega rahul, kui ma saaksin öelda, et jah, ma andsin endast parima ja mul tuligi nii välja nagu mul tavaliselt tuleb. Aga ma ei saa nii öelda. Kui ma sealt ruumist välja tulin, arvasin, et ma ei saagi sealt mingit tulemust. Just monoloogi pärast, ülejäänud oli hea. Taivo oli vihane, et mis onupojapoliitika seal käib, et mina ütlesin, et mul ei tulnud midagi välja ja siis saan 18 punkti. Aga ega see, et ma ütlesin, et mul välja ei tulnud, ei tähenda, et ma seal vait olin ja natuke kokutasin. Asi on selles, et mul ei tulnud välja nii nagu ma tegelikult suudaks. See oli palju sitem sellest, kuidas ma muidu oskan ja suudan. Ja siis teebki kurvaks, et kui selle sooritus oli väärt 18 punkti, siis ma võiks vabalt saada ka rohkem. 20 on max, mis saab saada :D Kripeldab veids. Aga no elu seisma ei jää ja mis siis teha. 

*Ma ei oska inglise keelt.

Eile ma kooli ei läinud, uni oli nii mõnus. Aga oligi hea, mul oli lõpuks aega oma tuba koristada. Neli tundi läks aega. Kuue ajal läksin välja ja peale 12 jõudsin koju.
Mu onu lõi endale kirvega kätte ja ma ei tea mis seal kõik veel oli, aga igaljuhul oli asi nii tõsine ja pöörane, et natukene aega veel ilma abita ja ta oleks verest tühjaks jooksmise pärast ära surnud. Praegu olen kodus ja mõtlen, kas õpin midagi. AH, fakk mind ajab see teema nii närvi. MA POLE SIIAMAANI MITTE KUI MIDAGI ÕPPINUD, MIDA MA SIIS ÜLDSE ENAM ÕPIN, FAKKK NOH! Üldse, ma teen selle eksamite ja edasise asja kohta eraldi postituse.

Päriselt ka hea tümakas!!!!

*Mulle meeldib väga meisterdada ja kaarte ja igasugu asju teha.

Täna hommikul läksin kooli, bussiga. Kaks esimest tundi tegelesin mataga. Meie koolis toimus täna Teatejooks.  Keiu oli see tädi, kes mikri kaudu  igasugust informatsiooni jagas ja muidu lobises. Naljakas oli vaadata, kuidas inimesed teistest koolidest Keiut uudistasid :D Küll taheti taga pilti teha ja autogrammi rivi oli ka pikk :D Mõned helistasid veel sõbrannadele ka, et KEIU ON SIIN!! Õues oli mega külm, aga ma vaatasin ikka kõik jooksud ära. Meie kooli üheksandikud said esimese koha, tublid. Kui kõik läbi sai, läksime Taivo ja Keiuga Jõhvi, käisime Linnaisas ja siis Mengos. Keiul ja Taivol oli tõsine match, mina vaatasin niisama pealt. Nelja ajal olin kodus ja hakkasin magama. Peale seitset käisin veel väljas. Nüüd olen ilusti kodus, kõht täis, hea olla.

* Mulle ei meeldi jalgpalli mängida.

Kindlasti mitte kõigile mõistmiseks

Iga päev selle ei mõtle ja polegi mõtet mõelda. Aga.. ma võtan seda elamist ja elus olemist nii iseenesestmõistetavalt. Aga nii kõle tunne tekib, kui mõelda sellele, et homme võib see kõik otsa saada, võib juhtuda, et homme saan ma läbi mingisuguse lolli juhuse surma. Sa ei tunne praegu selle lause tähendust, ma tean. HOMME sind enam ei ole. Mitte 60 aasta pärast, vaid täiesti kohe-kohe, mõne tunni pärast.
Täna istun ma oma kodus, pean plaane, mõtlen sellele, et mis saab ülehomme ja mis poole aasta pärast. Teen, toimetan, valmistun eksamiteks, ootan punkte. Aga ei mõtle kordagi sellele, et võib-olla ma ei saagi minna sellele internetilehele, sisestada oma andmeid, vaadata oma näruseid punkte. Võtsin praegu sellise näite, aga tegelikult on iga asjaga nii. Kõik see, mis mind iga päev ümbritseb, iga mu tegu ja sõnu, kogu elu - kõik tundub nii kindel. Aga see on haige, kui faking ühe pisikese hetke jooksul see kõik läbi võib saada. Seda ei oska oodata ega karta. Ma arvan, et ma lähen koju, kallistan oma ema, räägin oma sõpradega, teen kõike seda, mis mulle hea ja armas on. Aga juhtub hoopis nii, et  ma ei jõua koju, ma ei saa öelda oma lähedastele, mis mul teel nende juurde mõtteis oli. Ma ei saa öelda, kui olulised ja head nad mulle on. Võib-olla olin kellelegi sitasti öelnud, või tema mulle. Me ei saagi neid asju selgeks räägitud. Iga päev juhtub igasuguseid õnnetusi ja muid juhtumeid, mis lõppevad kellegi surmaga. Kuid see tundub nii kaugel ja absoluutselt mind mitte puudutavana. Ei tule selle peale, et iga hetk võib see juhtuda minu või mõne minu lähedasega. See tundub võimatuna, et juba tänu õhtul võib heliseda mu telefon ja keegi teatab mulle, et mu mu ema enam pole. Elu ja surma vahel on pole mingit seina, üleminekuaega, leppimis-ja harjumisvõimalust. Üks hetk on ja teine hetk lihtsalt mitte. See on midagi, mis võib kaduda ja lõppeda kõige kiiremini üldse. Väärtustan ja olen õnnelik iga hetke üle, mil ma saan nautida kõike seda, mis on mu ümber. Proovin inimstele, keda armastan ja kellest hoolin, pidevalt meelde tuletada, kui palju nad mulle tähendavad ja väärt on. Sa praegu loed seda, sul on plaanid, mõtted, soovid, unistused. Kahe minuti pärast pole võib-olla enam midagi. Ära ole paha, ära tülitse, ära tee midagi, mida sa pärast kahetsema pead. Hoia inimesi enda ümber, näita, et sa hoolid ja armastad.
Seda kõike on tegelikult võimatu sõnadesse panna, seda peab tundma. Peab ise tundma ja tajuma, kuidas kõik ühel hetkel läbi on. Kes seda tunneb, see teab kui faking jõuetu ja mõistust piinav tunne see on.
Kui ma seda teksti lihtsalt loen, lasen silmadega üle, pööramata erilist tähelepanu, siis ei teki ka minus mingit emotsiooni. Tuleb tähele panna igat sõna ja asetada ennast sellesse olukorda ja mõelda nendele tunnetele, mis sind siis valdavad, rahulikult.


Miks ma olen?

EESTI KEELE EKSAM

Ma mõtlesin, et ma ei kirjuta sellest, aga niikuinii kõik küsivad, et kuidas läks ja kuidas läks, ma ei viitsi vastata sellele küsimusele koguaeg, kirjutan siia siis..
Selle osa peaks vist vahele jätma, aga no metsa kah.. Hommikul ärkasin juba viie ajal üles, sest nii ebamugav oli ja valu ei lasknud normaalselt magada. Aimasin, aga siiski lootsin, et see pole nii. Seitsme ajal sain kinnitust, et jah on küll nii. Aga see esimene päev on mul alati VÄGA VÄGA HULL. Terve päeva nagu laip, voodis, pisarad silmis, see on kõige kohutavam üldse, päriselt. Ja nüüd, täpselt eksamipäeva hommikul siis. Helistasin veel emale, et äkki ma ei lähe, ma ei suuda olla. Aga ikka läksin. Mõtlete, et no tohman võta rohtu? Haha, see ei aita, võta palju tahad, ikkagi ei aita. Ma võtsin.
Seljas oli mul tavaline särk, teksad ja mingid suve tuhvlid :D Enne eksamit polnud isegi väikest närviraasukest ka, savi. Taivo tõi mulle nospat ja üllataval kombel eksami algul kõhuvalu väga ei häirinud.
Kes veel ei tea, siis kokku saab saada 100 punkti. 40 punkti lugemistesti eest. 60 punkti kirjandi eest. Kirjandi kirjutamisega pole mul mingisuguseid probleeme. 55-60 punkti tavaliselt. Kui punkte kaotan, siis sisust. Ortograafia on üldiselt maksimum. Lugemistesti kommenteerida ei oska, sest esimese lugemistesti tegin paar nädalat enne eksamit ja punktidele pole seda teinud.
Eksamil saad valida nelja variandi vahel. Keeruline, ei tea ju millist võtta, siis üritad natuke neid küsimusi ja tekste lugeda ja siis lõpuks ikka valid midagi. Võtsin esimese variandi. Teadmiseks veel, et need küsimused ei ole sellised, et "Mis oli selle poisi nimi, kes lõpus surma sai?" ja siis loed ja vastadki " Surma sai Mati". Need küsimused on kohati väga debiilsed. Ei saa täpselt aru, mida nad vastuseks ootavad. Lugemistesti peale läks 2 ja pool tundi. No selle aja sisse läks mul nii mustandi kui ka puhtandi kirjutamine. Siis sõin vahepeal, kõht hakkas tundma andma, võtsin veel nospat. Samal ajal vaatasin, et millise variandi põhjal kirjandi teen. MITTE MINGISUGUST valikut polnud. Kui vanasti oli nii, et oli kümme teemat ja seal oli nii suhteid, keskkonda, ajalugu, kirjandust, majandust, sporti, kultuuri ja igasuguseid erinevaid, siis nüüd olid kõik täielikud humanitaarid. Võtsin neljanda teema. Ma olin taolise teema põhjal varem juba mitu kirjandit teinud, mõlemad peaagu maksimum punktidele. Tahtsin lihtsalt korraks kapis käia ja ühe neist võtta ja ümber kirjutada :D Igaljuhul, ma ei mäletanud enam üldse, et millises kirjandis ma mida ja kuidas täpselt kirjutanud olin. Aga ma nagu jäin nii kinni nendesse oma vanadesse kirjanditesse ja siis hakkasin nagu mingeid lõike kokku panema, et mis meeles oli. Igast ühest midagi, mingi pudru ja kapsad olid nii peas kui paberil. Aga lõpuks sain nagu enamvähem ikka. Hakkasin puhtandit kirjutama. Mina ei tea kuidas see värk nii läks, aga ma jõudsin ainult pisut üle poole ära kirjutada ja kell oli juba neli. TÄIESTI PEKKIS LIHTSALT. Mitmed on üritanud rahustada sellega, et aga mustandilt nad saavad seda lugeda ju. TE POLE MINU MUSTANDEID NÄINUD. Seal pole mingit teksti, seal on mingid poolikud laused, märksõnad, asjad. Ainult mina saan aru mida ma seal teen ja midagi kokku lugeda. Ja siis kui kirjandi ära andsin, siis veel Marks andis ühe kirjandi tagasi, mis viimati tegin. 58 punkti, jess eks. Ja nüüd ma ei teagi mis saab, eile olin ikka päris läbi sellepärast. Ma lootsin saada u 90 puntki. Kirjandi 55-60 ja siis pluss lugemistest 35-40. Aga ma ei kujuta ette mis nüüd saab. Mida ma teen selle 30 punktiga. KUIDAS SAAB NII NOH, ah ma hakkan nutma kohe..